Itaaliasse! Ei, hoopis Portugali.

Minu käesoleva talve puhkus pidi algsete plaanide kohaselt mööduma koos sõbrannaga Veneetsias ning nii sai juba augustis lennupiletid Milanosse ära ostetud, et sealt rongiga edasi minna. Seejärel selgus, et ta ikkagi ei saa kaasa tulla ning tekkinud olukord pani mind mõtlema, kas ma üksi ikka viitsin just Veneetsiasse minna. Minu lemmikus piirkonnas, Itaalia keskosas, toimusid sel ajal mitmed maavärinad ning ka see variant sai välistatud.

Ryanairi lehel kolades avastasin, et Milanost Portugali on üsna rahakotisõbralike hindadega piletid saadaval. Portugal on minu jaoks üks tundmatu ja müstiline  riik ning sinna olen ma juba ammu tahtnud minna. Lennuaegasid klapitades tekkis võimalus veeta 2 ööd ka Milanos.

Plaane ümber sättides sain endale hoopis teise reisikaaslase, kes nõustus minuga kaasa tulema.

Esmalt tuli arutlusele auto rentimise idee, et sõita Põhja-Portugali Gerês`i rahvusparki. Sinna oleks saanud broneerida super soodsa hinnaga majutuse mägises piirkonnas võimsate vaadetega. Kahjuks erinevaid autorendi võimalusi uurides selgus, et rahaliselt poleks see end kuidagi ära tasunud – kõik leitud firmad tahtsid tuhandeid eurosid tagatisraha. Seega tuli plaan järjekordselt peapeale keerata ja otsast alustada.

Lennupiletid olid ostetud Milanost Portosse ja tagasi. Kaarti uurides leidsin, et oleks mõistlik rongiga Lissaboni edasi minna, seal ööbida ning siis tagasi Portoga tutvuma.

Rongipiletid leidsin ma sellelt lehelt: https://www.cp.pt/passageiros/en/

Selleks, et läbi selle veebilehe üleüldse saaks pileteid osta, on vaja end kasutajaks registreerida. Veebilehe algelisuse tõttu polnud sugugi nii lihtne kui tundub, kuid peale mõningast pusimist sain jagu.

Portugalis tasub rongipiletid alati varakult ära osta, sest hinnavahe viimasele hetkele jätmisega on suisa 5-kordne ning 22-euro asemel tuleb maksta üle saja.
Linnades saab liigelda metrooga  (kaasa arvatud lennujaamast linna ja tagasi) ning kogu süsteem on odav, mugav ning väga lihtsasti arusaadav. Piletiautomaatidest tuleb osta kõigepealt kaart, millele raha peale laadida ning seejärel soovitud summaga täita. Kaardi enda hinnaks tuli Portos 60 senti ning Lissabonis 50.

Majutuse osas aga aitas mind taaskord booking.com, kes mulle peale Baltikumi ringreisi nüüd püsikliendi soodustusi pakub. Öö Lissaboni kesklinnas maksis kahele kokku 29 eurot, Portos 26 (ning seal õnnestus isegi tasuta upgrade saada madalhooaja tõttu!).
Milanos oli lennuaegade tõttu mõistlikum esimene öö lennujaamas veeta automaat-hotellis
( http://www.zzzleepandgo.com/en/ ) ning viimaseks ööks aga leidsin kesklinnas väga hea hommikusöögiga 3-tärni hotelli, mis oli sealset elukallidust arvestades nagu lotovõit.

Tallinna lennujaamas avastasin, et seal leidub täiesti tasuta kasutamiseks kapsel-toole, kus saab soovi korral välja puhata. Toolile tuleb kate ise peale tõmmata.

SONY DSC

Automaat-hotell Bergamo lennujaamas.

SONY DSCSONY DSC

Kahekesi jäi küll natuke kitsaks, kuid see valik oli tunduvalt mugavam kui terve lennujaama täie põrandal magajatega ühineda või siis 6-ks tunniks linna sõita.

Nüüd aga edasi reisiloo juurde.

Leave a comment